8. klass. "Toidu riknemise probleem ühiskonnas"

Sihtgrupp:  8.klass

Maht: 3x45 min

Teema: Toidu riknemise probleem ühiskonnas. (Individuaalne pedagoogiline ülesanne)

Eesmärk: 

Õpilane:

• Leiab erinevaid lahendusvariante ja isikupäraseid teostusvõimalusi.
• Kasutab ideest lähtudes sihipäraselt mitmekesiseid visuaalseid väljendusvahendeid.
• Rakendab teadlikult fototehnikat.
• Teadvustab kunsti rolli ühiskonnas.
• Mõistab, et nüüdiskunst väljendub paljudes erinevates meediumites ja kõnetab vaatajat laias teemade ringis.
• Analüüsib hallitusseente osa inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid.
• Iseloomustab hallitusseente ehitust ning toob selle kohta näiteid.
• Selgitab hallitusseente paljunemise viisi ning arenguks vajalikke tingimusi.
• Arutleb valminud kunstiteose üle.

Ülesanne:  Välja mõelda ning luua klassi ühisteos toidu riknemise probleemi kohta ühiskonnas, kasutades enda pildistatud pilte hallitusest.

Õpitulemused ehk väljundid:

Õpilane:

• Teab teemaga seotud kunstnikke ja nende töid.
• Teab, mis on hallitus.
• Õpilane oskab grupis luua ühisteose toidu riknemise probleemi kohta ühiskonnas.
• Oskab pildistada hallitust.
• Oskab arutleda kunstiteose üle.

Põhimõisted: fotokaader, hallitus, teravustamispunkt, nüüdiskunst.

Õppematerjalid: slaidiesitlus kunstnike teoste kohta, slaidiesitlus tagasiside kohta, slaidiesitlus pildistamise nõuannetega, videod toidu riknemise kohta.

http://lepo.it.da.ut.ee/~illarl/CD/dok/hallitus3.htm - Info hallituse kohta

Martin, M. (1998). Bioloogia VIII klassile. Tallinn: Avita. – Info hallituse kohta lk 23-24, 34.

http://www.youtube.com/watch?v=c0En-_BVbGc – Aegvõte sellest, mis juhtub puu- ja köögiviljadega 74 päeva jooksul.

http://www.youtube.com/watch?v=JsQHWj2RfXg – Aegvõtted ühe hallitusliigi kohta.

 http://www.youtube.com/watch?v=eXeygGxu8-8 – Video limahallituse kohta.

http://www.youtube.com/watch?v=8uHxRwQqWFo – Katse, mis juhtub Mc Donaldsist ostetud burgerite ja friikartulitega aja jooksul.

Salumaa, T. (2006). Aktiivõppe meetodid II. Tallinn : Merlecons & Co.

Buehl, D. (2001). Interaktiivõppe strateegiad klassiruumis. Tallinn : Omanäolise Kooli Arenduskeskus.

Meetodid: grupitöö, miniloeng, paaristöö, mõistekaart, kalaluu diagramm, arutelu.

Tunni käik:

II nädal 1x45min

TUNNI ETAPID	AEG	TUNNI OSAD
		Õpetaja tegevus	Õpilase tegevus
TUNNI ORGANISEERIMINE	1 min	Tervitamine, silmside loomine.	Õpilased tervitavad.
HÄÄLESTUS	1 min 2 min	Tunni teema, käigu ja eesmärkide teadustamine. Õpetaja küsib õpilastelt: „Mida te arvavate, kas toidu raiskamise probleem ühiskonnas on pigem suur või väike?“, „Miks te nii arvate?“. „Mis riigis see probleem võiks suur olla?“, „Mis te arvate, miks ma selle probleemi kunsti tunnis tõstatasin?“ Seejärel selgitan õpilastele, et kunsti loomise eesmärgid on erinevad (esteetilisus, ühiskonnakriitilisus jne).	Õpilased kuulavad. Õpilased vastavad õpetaja küsimustele.
ÕPPIMINE	10 min 2 min 11 min 2 min 11 min	Õpetaja jaotab õpilastele paberid, kuhu nad võivad esitlusest märkmeid teha. Õpetaja esitleb slaidiesitlust kunstnike teoste kohta, milles on kasutatud toidu riknemise teemat. Õpetaja selgitab põhjalikult ülesannet õpilastele ning tutvustab hindamiskriteeriume. Õpetaja joonistab tahvlile mõistekaardi hallituse kohta ning palub õpilaste abi selle täitmisel. Õpetaja küsib õpilaste käest, mida nad peaksid tegema, et toit hallitama panna. Õpetaja näitab slaidiesitlust, mida pildistamisel tähele panna.	Õpilased kuulavad ning võivad avaldada oma arvamust. Õpilased kuulavad ning vajadusel küsivad küsimusi. Õpilased joonistavad oma paberile samuti mõistekaardi, täidavad selle ning aitavad õpetajal mõistekaarti koostada. Õpilased vastavad õpetaja küsimusele. Õpilased kuulavad ning vajadusel esitavad küsimusi.
REFLEKSIOON	1 min 4 min	Õpetaja annab õpilastele koduse ülesande. Õpetaja teeb tunnist kokkuvõtte ning annab õpilaste tunnitööle suulist tagasisidet. Küsib ka õpilastelt tagasisidet. Tunni lõpetamine.	Õpilased kirjutavad koduse ülesande üles. Õpilased kuulavad ning annavad ka ise õpetajale tagasisidet.

III nädal 1x45min

TUNNI ETAPID	AEG	TUNNI OSAD
		Õpetaja tegevus	Õpilase tegevus
TUNNI ORGANISEERIMINE	1 min	Tervitamine, silmside loomine.	Õpilased tervitavad.
HÄÄLESTUS	1 min 2 min 1 min 3 min	Eelmises tunnis õpitu ülevaade. Tunni käigu teadustamine. Õpetaja küsib õpilastelt, kuidas  neil hallituse kasvatamisega läheb. Annab nõuandeid, kui õpilastel hallitus ei kasva. Õpetaja laseb õpilastel rääkida oma paarilisega, mis tulemused ta kodus toidu raiskamise uurimisest sai. Õpetaja küsib õpilastelt, mis nad uurimuse käigus teada said.	Õpilased kuulavad. Õpilased vastavad õpetaja küsimusele. Vajadusel küsivad küsimusi ning kuulavad õpetaja nõuandeid. Õpilased räägivad oma paarilisega, mis tulemusi nad kodus uurimisest said. Õpilased vastavad õpetaja küsimusele.
ÕPPIMINE	1 min 10 min 2 min 10 min 3 min 1 min 6 min	Õpetaja moodustab õpilastest grupi- iga õpilane valib ühe neljaks lõigatud pildi tüki ning peab leidma teised kolm grupiliiget, kellega nad saaksid pildi kokku panna. Kes pildi kokku saab, moodustavad grupi. Õpetaja jaotab iga grupi liikmele ühe suure paberi, millele saavad õpilased teha kalaluu diagrammi. Kala peasse kirjutatakse probleem ning kalaluule moodustuvad kalaluu harud, millele peavad õpilased kirjutama probleemi põhjused. Paberi allapoole joonistatakse kalamehe konksud, kuhu õpilased peavad kirjutama probleemile võimalikud lahendused. Õpetaja küsib õpilaste käest, mis tulemused nad said ning kirjutab need tahvlile üles. Õpetaja selgitab õpilastele, et õpilased peavad kehastuma kunstnikeks, kes on leidnud toidu raiskamise probleemi, selle probleemi põhjused ning lahendused. Nüüd on vaja kunstnikel see idee kunstiteoseks muuta. Õpetaja annab õpilastele ülesandeks välja mõelda ideed, kuidas luua klassi ühistöö antud teemal nii, et see töö sisaldaks nende poolt pildistatud hallituse pilte. Õpetaja annab ka mõned erinevad ideed näiteks. Õpetaja küsib, mis ideed igal grupil tuli ning kirjutab need tahvlile üles. Õpetaja laseb õpilastel hääletada väljapakutud ideede poolt ning kirjutab tulemused tahvlile üles. Õpetaja küsib õpilastelt, kus see teos võiks asetseda koolimaja peal, milline tekst peaks olema teose juures, kes teostab teksti, mis teose pealkiri võiks olla, milline peaks olema teose paigutus, kes mis ülesande enda kanda võtab.	Õpilane valib ühe pildi tüki ning leiab teised grupi liikmed, kellega saaks pildi kokku panna. Õpilased joonistavad saadud paberile kalaluu diagrammi ning asuvad seda täitma. Õpilased räägivad, mis tulemused nad grupitöö käigus said. Õpilased mõtlevad grupis, kuidas see probleem teoseks vormida ning kirjutavad ideed enda paberi teisele poolele üles. Iga grupp vastab, mis ideed neil tulid. Õpilased hääletavad parima idee poolt. Õpilased vastavad õpetaja küsimustele ning toimub arutelu.
REFLEKSIOON	1 min 3 min	Õpetaja annab õpilastele koduseks ülesandeks pildistada üks pilt toidust ning üks pilt sellest samast toidust riknenud kujul ning see prindituna järgmiseks korraks kaasa võtta, et luua ühine teos. Õpetaja teeb tunnist ülevaate, annab õpilaste tunnitööle suulist tagasisidet. Küsib õpilastelt tagasisidet tunni kohta. Tunni lõpetamine.	Õpilase kirjutavad koduse ülesande üles. Õpilased kuulavad. Annavad tunni kohta suulist tagasisidet.

IV nädal 1x45min

TUNNI ETAPID	AEG	TUNNI OSAD
		Õpetaja tegevus	Õpilase tegevus
TUNNI ORGANISEERIMINE	1 min	Tervitamine, silmside loomine.	Õpilased tervitavad.
HÄÄLESTUS	1 min 2 min 7 min	Tunni käigu teadustamine. Õpetaja palub õpilastel välja võtta kaasa võetud prinditud tööd ning kõik lõikavad pildid välja paberist. Õpetaja palub õpilastel mõelda, mis teosele pealkirjaks panna ning mis tehnikaga ja kuidas see pealkiri teostada. Variandid kirjutatakse tahvlile ning parimad valitakse õpilaste hääletuse teel välja.	Õpilased kuulavad. Õpilased otsivad välja kaasa võetud prinditud fotod ning lõikavad nad paberist välja. Õpilased pakuvad välja variante, mis teose pealkirjaks panna ning mis tehnikaga ning kuidas see pealkiri teostada. Õpilased valivad parima variandi hääletuse kaudu välja.
ÕPPIMINE	10 min 10 min	Õpetaja annab õpilastele vajaminevad vahendid ning õpilased asuvad pealkirja tegema. Õpetaja juhatab õpilased klassist välja ning palub õpilastel teos koos pealkirja ja tekstiga  sobivale kohale paigaldada.	Õpilased asuvad pealkirja tegema. Õpilased panevad teose koos pealkirja ja tekstiga üles.
REFLEKSIOON	5 min 3 min 5 min 1 min	Õpetaja algatab arutelu valminud teose kohta, esitades küsimusi: „Kuidas te olete rahul valminud teosega?“, „Kas midagi oleks saanud paremini teha?“, „Mis selle teose tegemise juures teile kõige enam meeldis?“ Õpetaja avaldab enda arvamust teose kohta ning koos antakse igale õpilasele tehtud töö eest hinne. Õpetaja juhtimisel minnakse tagasi klassi, kus õpetaja jagab õpilastele paberi, näitab slaidiesitlusel lause alguseid, millest õpilased saavad juhinduda tunni tagasiside andmisel. Õpetaja korjab õpilastelt tagasiside. Õpetaja annab õpilaste tunnitööle tagasisidet ning tänab tehtud töö eest. Tunni lõpetamine.	Õpilased vastavad küsimustele. Õpilased kuulavad ning avaldavad oma arvamust hinde osas. Õpilased lähevad klassi. Paberi peale kirjutavad läbitud tundidele tagasiside. Õpilased kuulavad.

Kodune töö:

I- vaadata kodus, kas mingi tooiduaine on riknemas ja panna see kõrvale. Kui kodus midagi riknemas ei ole, siis panna midagi hallitama.

Uurida kodus: Kas ja kui palju visatakse teie peres toitu ära kuu lõikes? Mis on toidu äraviskamise põhjused? Mis toiduaineid kõige enam visatakse ära?

II- pildistada hallitust enne ja pärast hallitama minemist ning võtta pildid prindituna kooli kaasa.

Vahendid: paberid mõistekaardi jaoks igale õpilasele (A4 suuruses), üks paber igale grupile grupitööks (A3 paber), pealkirja teostamiseks vajalikud vahendid, teose kinnitamise vahendid, paberilehed igale õpilasele tagasisideks. 

Hindamiskriteeriumid:

Lävendid Väljundid	5	4	3	2
Õpilane teab teemaga seotud kunstnikke ja nende töid.	Õpilane teab kõiki tunnis esitletud kunstnikke ja nende töid. Oskab antud teemal pikemalt vestelda.	Õpilane teab kõiki tunnis esitletud kunstnikke ja nende töid.	Õpilane teab vähemalt ühte tunnis esitletud kunstnikku ja tema teost.	Õpilane ei tea nimetada ühtegi tunnis esitletud kunstnikku ega tema teost.
Õpilane teab, mis on hallitus.	Õpilane teab hallitusseente omadusi, paljunemist, arenguks vajalikke tingimusi, tähtsust inimtegevuses ning oskab tuua näiteid hallitusseentest. Õpilase teadmised hallitusseentest on laialdased ning õpilane oskab antud teemal pikemalt rääkida.	Õpilane teab hallitusseente omadusi, paljunemist, arenguks vajalikke tingimusi, tähtsust inimtegevuses ning oskab tuua näiteid hallitusseentest.	Õpilane teab vähemalt poolt tunnis läbi võetud materjali hallitusseente kohta.	Õpilane ei tea midagi hallitusseente kohta või teab vähem kui poolt tunnis läbivõetud materjali hallitusseente kohta.
Õpilane oskab grupis luua ühisteose toidu riknemise probleemi kohta ühiskonnas.	Õpilane on loonud koostöös teiste grupiliikmetega ühisteose toidu riknemise probleemi kohta ühiskonnas, kasutades enda pildistatud pilte hallitusest. Teosel on tabav pealkiri ning on lisatud juurde ka huvitav ja selge tekst, mis iseloomustab teost lühidalt ning sisukalt. Teos paistab silma originaalsuse, uudsete lahenduste ning huvitavate kunstitehnikate kasutamisega.	Õpilane on loonud koostöös teiste grupiliikmetega ühisteose toidu riknemise probleemi kohta ühiskonnas, kasutades enda pildistatud pilte hallitusest. Teosel on tabav pealkiri ning on lisatud juurde ka huvitav ja selge tekst, mis iseloomustab teost lühidalt ning sisukalt.	Õpilane on loonud koostöös teiste grupiliikmetega ühisteose toidu riknemise probleemi kohta ühiskonnas. Teosel on pealkiri, mis ei iseloomusta tööd ega ole vaataja jaoks kutsuv. Teose juurde ei ole lisatud teksti või tekst on ebaloogiline ega anna teosest lühidat ja sisukat ülevaadet.	Õpilane ei ole loonud koostöös teiste grupiliikmetega ühisteost toidu riknemise probleemi kohta ühiskonnas.
Õpilane oskab pildistada hallitust.	Õpilane on pildistanud hallitust. Pildistamisel on järgitud kõiki tunnis räägitud nõuandeid. Hallitus tuleb pildil väga hästi esile. Foto paistab silma tehnilise meisterlikkusega.	Õpilane on pildistanud hallitust. Pildistamisel on järgitud kõiki tunnis räägitud nõuandeid. Hallitust on pildil näha.	Õpilane on pildistanud hallitust. Pildistamisel on järgitud vähemalt pooli tunnis räägitud nõuandeid. Hallitust on pildil näha, kuid ei tõmba koheselt tähelepanu endale.	Õpilane ei ole pildistanud hallitust või on pildistanud hallitust järgides vähem kui pool tunnis räägitud nõuannetest. Hallitust pole pildilt peaaegu üldse näha.
Õpilane oskab arutleda kunstiteose üle.	Õpilane arutleb valminud kunstiteose üle. Kriitika kunstiteose kohta on konstruktiivne. Õpilane oskab näha kunstiteose erinevaid aspekte (teose tehnikate sobivus, mõju publikule, idee esitlus). Õpilase arvamus on isikupärane ning ta leiab huvitavaid tõlgendamisvõimalusi.	Õpilane arutleb valminud kunstiteose üle. Kriitika kunstiteose kohta on konstruktiivne. Õpilane oskab näha kunstiteose erinevaid aspekte (teose tehnikate sobivus, mõju publikule, idee esitlus).	Õpilane annab valminud kunstiteose kohta tagasisidet. Tagasiside pole konstruktiivne ning õpilane ei oska arutleda valminud teose üle.	Õpilane ei anna kunstiteose kohta tagasisidet.